Loovuse teel, IV nädala kokkuvõte

1. Hommikupäeviku kirjutamine. Kui mu mälu mind ei peta, kirjutasin kõigil hommikutel. See on nii... harjumuseks juba kujunenud, et on ülesärkamise oluline osa :)
2. Kohtumine kunstnikuga... ei, omaette olemiseks väga palju aega ei jäänud. Kui "sohki" teha, siis minu kohtumine kunstnikuga oli fotokoolitusel käimine. Ainuke aeg, kus sain teha TÄIESTI endapoolt valitud tegevust vabatahtlikult. Mõtted olid sel ajal küll täitsa mujal, aga akude laadimine toimus.
3. Sünkroonsus sel nädalal... tegelikult vastuseid minuni jõudis. Osad probleemid said ette võetud. Ja paratamatult ülesandeid lahendades tekkis ka rohkem väljaskäimist. Siiani ei osanud päevakavva sisse sutsata õues jalutamisi. Tükk aega juba... puudus põhjus ja vabandus seda teha. Kuna aga ülesannetes oli hoidumine lugemisest, siis... õues oli kõige ohutum :)
4. Tervenemise jaoks oluline... olude sunnil pidin üle vaatama oma mõtted ja seisukohad perekonna osas. Samuti proovisin poolkohustuslikus vormis neid asju, mis siiani kõrvale olid jäänud! :) Loodan, et uus nädal ja uued ülesanded juhatavad mu ka kunsti juurde tagasi, siis oleks ka see tühimik täidetud.

Lugemisest loobumine- ma teadsin, et 100% ei ole tehtav. Ma ei saa teha tööasju ilma üldse lugemata. AGA ma liikusin rohkem õues, käisin pikalt pildistamas ja sellega seonduv võttis omajagu, eelmisel nädalavahetusel ma õmblesin tavalisest rohkem, plaanisin uusi töid, kirjutasin enam-vähem luuletuse, alustasin lõpuks jutu kirjutamist... nii et omajagu ettevõtmisi said uued tuuled :)

Vaadates, kui palju ülesandeid tegemata jäi, siis... kindlasti tahan mõned neist tagantjärgi ka tehtud saada...

ÜLESANNETE KOKKUVÕTE-
- 1 tunnen, et oleks saanud paaaaaaaaaaalju paremini ülesannet sooritada
+ 2 tundus ebameeldiv ülesanne, tegin hilinemisega ;)
+ 3 SIISKI TEHTUD!
- 4 tegelen lähipäevil. Loodetavasti.
+5 tehtud!
- 6 piinlik, aga ma isegi ei mõtelnud sellele...
- 7 ei olnud võimalik
- 8 piinlik, aga ma tahtsin seda teha, kuid unustasin...
+ 9 tehtud!
"nii ja naa" 10 tehtud