Kui olla täiesti aus, sai kõik alguse ühest arvamusloo lugemisest... mida ma pidasin rumalaks. Seal oli palju "minu maailmasse" mitte sobivaid väiteid ja selline see esmamulje mul siis oli... hiljem nägin raamatukogus sama arvamusloo autori raamatut ja otsustasin selle võtta. Mõnevõrra kiusust. Suuremas osas uudishimust- milline inimene ta tegelikult on?
Midagi selles kirjastiilis ja mõtetes oli sellist, et sõnad voolasid ladusalt silme eest läbi.
Ilmselt oli ka üsna lihtne samastuda- suurem osa raamatust oli kirjutatud kahe suurema poisi ja pisema tütre ema poolt :) Ma ju tean, mida ta tunneb... ma ju elan iga päev läbi samuti neid "kuidas oma jõmpsikatest inimesed kasvatada" olukordi... ükskõik, kuidas keegi lapsevanematest neid nimetab. Samal ajal üritan siin remontida. Eelistasin osta kodu, mida oma käe järgi valmis teha, nii et lastel oleks Kodu ja tunne.
Siiski- mina elan korteris. Maja käiks ühele täiskasvanule üksi üle jõu. Väikeste laste kõrvalt, ma mõtlen. Seetõttu on maja küll "unistuste listis" olemas, aga sellise teemana, millega ma hetkel aktiivselt ei tegele. Ma ei tea, kas seetõttu, aga raamatus pidevalt läbijooksev mõte, kus sooviti kirjeldada maale kolimist ja vähedada inimeste kartust selle ees... vot see jäi mul nägemata. Nägin pereelu logistikat... nägin tüüpilisi olukordi lastega elus... nägin edasipüüdliku ema hobisid (väga hea, et minusuguseid "hulle" on veel! Järjekordne äratundmisrõõm!)... nägin häguselt tüüpilisi suhteprobleeme (ei mõtle sellega midagi halba, aga tüüpilised "meeste ja naiste mõtlemise erinevused" ja väikelaste kasvatamisel tekkivad küsimused kes tohib voodis haige olla ja kes sellest hoolimata veab end nendega välja)... nägin ühe väga vahvalt kokkuhoidva perekonna lugu...
Majast ja kodust ja elust maal aga... alguses oli küll rõhk seal. Edasi oli palju juttu küülikutest ja loomadest. Ma ei tea. Võib-olla olidki minu jaoks olulised kellegi teisega samastumine ja mõttes "listi" loomine, mida ma tema raamatult õppida tahan.
Mis need ERITI POSITIIVSED mälestused on?
- Traditsioonid pere jaoks. Peab sisse viima (nt rohkem laulmist + õhtujutu). Kiitmist ja taustainfot sai lugeda, nüüd tuleb see "oma" leida.
- Eestlaste lugemus- ühe kirjanduskriitiku soovitus pidavat olema 30 raamatut aastas. Meenutades võib-olla saaksin sel aastal selle isegi täis... olen üsna palju "kergemat" kirjandust lugenud. Heli (loodan, et eesnime kasutada on ikka viisakas) nimekirjast kirjutan endale ümber mõned autorid- Mutt, Petrone, Tarmo Kulmari ("Tõsilood muinasrahvastest") ja Warren ("Eesmärgist juhitud elu").
- Usalda lapsi. Hästi tugevalt kumas koguaeg läbi lastega arvestamine. Ka siis, kui keegi neid arvustab ja liigselt targutab, tuleb neid kaitsta. Nii kasvavad tugevad inimesed.
- Väga palju oli juttu kirjutamisest. Kuidas on valminud raamatud, kuidas toimus valmistumine romaanivõistluseks, kuidas see näeb välja laste kõrvalt... Täiesti OK on ka omada poolikuid käsikirju... Kirjutamine on ka üks minu "roosadest unistustest". Julgust andis sellest lugemine väga palju! Ka kirjanik näe, on inimene! Ka tema näeb end algajana ja tunneb ootusärevust kui uus teos on ilmunud ja oodata saab arvustusi...
- "Hullused" saab samamoodi korralikult läbi mõtelda, reaalsusega kohandada ja ellu viia. Küülikukasvatus ei tundu tüüpilise äriplaanina. Ometi kirjutaja seda tegi. Tal oli teada, millised on võimalikud sissetulekuallikad, kuidas neid planeerida jne. Kõik on võimalik, kui tahta!
- Täiesti normaalne on palju tahta. Ka emadel. Lugedes kirjutamisest, küülikukasvatusest, lastekasvatusest, poliitikast ja laulukoorist... ma saaks enda kohta samuti teatava nimekirja valmis :D VÄGA äratundmisrõõm!
See lugemispäeviku sissekanne sai nüüd väga palju võrdlust minu enda eluga. Üldjuhul ma seda õigeks ei peaks. Raamatu tutvustus ja ülevaade võiks olla erapooletud. Aga samas- kui teos on päevikuvormis naisterahvalt, kellega mul tõesti on palju ühist... on see siis halb? Ma ju õppisin nii mõndagi...
Selle võrra sain ka targemaks, et tahan ta teisi raamatuid lugeda!
Kokkuvõtteks- mind julgustas see raamat hoopis kirjutamist alustama ja julgemalt unistama mitte maale elama minema.
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar