pühapäev, 8. mai 2016

...mul on kopp ees kõigist poolelijäänud katsetustest :D
Eks põhjuseid on erinevaid. Kindlasti kõik ei sõltu ka minust. See tähendab, et ajutisi seisakuid tuleb ikka. Ma ei saa vältida seda, kui mõni laps jääb haigeks ja/ või vajab mingit muud toimetamist. Ma ei saa vältida töö ja koduga ettetulevaid häid ja halbu üllatusi. See on elu.
...küll aga on peale igat seisakut raske uuesti pihta hakata. Ja kui koheselt tuleb JÄLLE midagi ette... nt tüüpnäide- plaaninud olen siis kirjutamise harjutamist/ päevast kokkuvõtete tegemist... millal on tööinimesel normaalne aeg teha? enne magamaminekut. Aga kui laps on unine ja uinud koos temaga? Ja päevakava muudkui kõigub ja oled unine? Ikka juhtub.

Kõige hullem must auk on tegevusetus.
Rahutus ja rahulolematus, et... teeks midagi... aga ei suuda selleks aega (ja mõnikord ka tahtmist) leida.
Ja siis tuleb litaki jälle teadmine, et ma ju ei jõua kõike korraga.
Ma ei saa korraga kätte võtta töö- ja eraelu ja lapsi ja hobisid ja... mõte ilmselt juba paistab :)
Aga parem inimene ju tahaks olla ja areneda...

Googeldasin erinevaid artikleid, teemadel mis mind huvitavad.
Vähemalt on mingi list, kui kiiruga "midagi teha tahaks"