...tundus väga ebaaus minna uuele nädalale vastu, kui niipaljud ülesanded jäid tegemata. Olin kuidagi nii... omadega segaduses ja tegevuses ja otsimises, et... ei suutnud ennast korraga muuta ja samal ajal täita kõiki võetud kohustusi.
Ikka juhtub.
Õnneks olid sellised, millest sai loobuda. Ja kuigi ma osadest ülesannetest loobusin- omal moel edasi ju ikka liikusin :)
Igatahes- kirjad... ma tahtsin need välja jätta. Minevik ja olevik on kuidagi... ebameeldivad teemad. Minevikku niiväga ei mäleta ja minevikule kirjutades nagu esitaks endale ootusi olla parem. Aga ei saa tagasi minna ja keegi teine olla. Siis ju omakord tuleks ma tagasi tulevikku ja oleks keegi ja siis kirjutaks minevikule uusi soovitusi... ja nii olekski lõputu ring.
Kuidas ma saan siis 8-aastasele minale kirjutada, kui olen praegu 26? Mida ma talle ütleks? Jah, ma tahaksin ütelda "ole julgem", "katseta rohkem"... lõpuks jõuaks need soovituseni "ela oma elu teisiti", aga seda ma ju ei mõtle tegelikult. Mida ma tahaks teisiti? Hetkel veel ei miskit. Ma tunnen siiani, et olen parajalt noor unistuste saavutamiseks. Tunneks ma teisiti, siis sooviks ka teistsugust minevikku. Aga mida mul siis öelda oleks?
Ära muretse, Sa oled tubli. Ka pisikese 8-aastasena. Sa ju teed asju. Ja Sul tuleb tore tulevik. Sa saad imelised lapsed. Sa leiad endale meelepärase töö. Sa ei jää igavaks. Sa teed asju. Sul on hobid. Kas Sa tead, kui ilusaid asju Sa kuduma ja heegeldama õpid? :) See ei kao. Mitte midagi sellest, millega Sa praegu tegeled, ei kao. Need arenevad edasi. Sina arened. Lihtsalt. Ole Sina ja tea, et kõik läheb hästi.
...ei olnudki nii keeruline.
Aga tulevikku? Mida ma sinna kirjutaks? Hetkeolukorda? ...kui ma seda kirja kirjutasin, kuidas ma elasin ja mida tundsin ja mis küsimustega maadlesin?
Imelik ülesanne. Aga ka tuleviku-minale ei hakka ma ju midagi ette kirjutama... "oled Sa ikka selline nagu ma lootsin olla"? Kindlasti pole! Kindlasti on mul tulevikus uusi kogemusi ja palju huvitavaid lugusid ja juhtumisi... Kõigi küsimustega, millega praegu maadlen (Milline töökoht oleks "unistuste" teema ja kuidas mu perekonnaseis jääb ja mis ma üldse elus teha tahan ja kuidas ma pere-elu paika loksutan ja kuidas ma lähisuhted veel paremaks saan jne... neid kindlasti veel, näiteks üldisem "Millised jõud meid ümbritsevad?")... neile ma ju kas leian selleks ajaks vastused, naudin nendega peamurdmist või teen omal moel rahu. Lepin teadmatusega. Naudin kohalolu. Mul on praegu millegipärast hea tunne, et ma saan 80-aastasele minale kirja kirjutada. See on üks tark ja võimas naine seal tulevikus! ...ja mis ma teda ikka üleliia kiidan, see olen ju mina ise! Ega ma vaevalt selle aja jooksul kellekski teiseks hakkan :)
...ja nii ma saingi kaks plusspunkti harjutuste juurde lisaks märkida ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar