pühapäev, 18. oktoober 2015

Päevaraamat 2- Pühapäevahommik kunsti seltsis

Hakkasin 2.oktoober uuesti pihta enda jaoks väljakutsega 21 päeva visandada/sodida/ ...pliiatsiga paberile midagigi teha igal õhtul 15min.
Väljakutse kukkusin läbi. Vastu pidasin 14 päeva. Siis hakkasin end õhtuti järjest enam tagant sundima (päevaplaan kuidagi muutus ja kohutav uni oli peale seda kui lapsed magasid ja enne oli vaja koguaeg midagi teha- süüa, koduseid töid lapsega jne). Eilse õhtu jätsin teadlikult vahele, sest üleeile visandasin ja mõtlesin rohkem kudumite peale. Kadus ära see... õhin ja uudishimu. Proovinud olen alates suve lõpust. Selle ajaga teatavad oskused on uuesti kättetulnud, aga nüüd on kõik kordusteks muutunud- ma tajun seda ajapiiri, ma tean umbes juba ette milliseid jooni ma seal kasutan, ei teki midagi uut ja värsket enam.
Vajan suuremat väljakutset.

Kuulasin eile uuesti Elizabeth Gilberti intervjuud YOUTUBE´ist.
Tekkis mõte, kui juttu oli sellest, kuidas kõik on juba tehtud ja olnud ja on täiesti okei teha asju uuesti, lihtsalt... lisa sinna oma tunne ja emotsioonid ja inimlikkus.
Mis saaks, kui ma võtaks ette rohkem ja vähemtuntud kunstnike teosed ja prooviks neid õhtuti kiirvisanditena käsile võtta? Kindlasti osa läheks väga puusse. Aga ma võidaks selle ajaga nii või teisiti. Ma süveneks põhjalikumalt nendesse töödesse kui muidu. Ma saan võtta sellises stiilis teosed, mida ma muidu ise ei teeks. Neil on hoopis teine "käekiri". Kindlasti on neil ka minust rohkem oskusi olnud tegemisel- ma saan neilt õppida. Midagigi. Ja see oleks minu jaoks värske tegevus. Kopeerinud ma siiani pole.

Panen siia postituse lõppu ka nimekirja. Nii ei saa "ideed otsa lõppeda". Ja nii saan igal õhtul (loodetavasti!) midagi mahakriipsutada.
Mis ma eelmisest katsest erinevalt teen- ma ei pane endale ajalist piiri. Umbes 15min juurde see kindlasti jääb. Me oleme kõik inimesed oma elude ja tegemistega. Kindlasti kella võtan millalgi uue väljakutse juures uuesti ka ette. Aga prooviks seekord ilma.
Vabad päevad tegelikult on ka omamoodi küsimus. Kas neid on vaja? Kui üks päev vahele jätta, on väga kerge lisada sinna järgmine ja järgmine jne... Samas on üsna loomulik, et mõni õhtu peab end sundima. Kas ma teen mingeid järeleandmisi? Mõnel juhul "hädaväljapääsuna" võiks lubada endal teha järgmisel päeval eelmise õhtu tegemise tagantjärgi. Kui on uni, mine maga.
Seekord sellised reeglid.

Lisaks võiksin teha eraldi koha, kus tehtud tööd koguda. Instagram/ FB konto... leian sobiva mooduse.

Aga nimekiri... :
  • Picasso 1, 2, 3, 4, 5
  • Evald Okas 1, 2, 3
  • Giacomo Balla 1, 2
  • Salvador Dali 1, 2, 3 (foto)
  • Leonardo da Vinci 1, 2
  • Suzanne Valadon 1, 2, 3
  • Henri de Toulouse-Lautrec 1, 2, 3
  • Navitrolla 1, 2, 3, 4
  • Epp-Maria Kokamägi 1, 2, 3
  • Piret Räni 1, 2
  • Eve Kask 1, 2, 3
Loodan edaspidi nimekirja täiendada.
Tuleb üks huvitav ettevõtmine! Juba tööde otsimine ja nendega tutvumine on megapositiivne kogemus. Väga vahva.

PS Leidsin ka "tänase päeva laulu"- December "Alpha ja Omega" ...kuidagi mõnus ja tugev. Mõjub just mõtisklevalt. Tavaliselt peab rahulik muusika olema depressiivne nagu SEE, aga seekord naudin muudki :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar