Mul on hea meel, et peaaegu kõigil hommikutel õnnestus pidada hommikupäevikut. Tänane jäi ära, sest pidin minema koosolekule, nägema viisakas välja ja tegema viimased ettevalmistused.
Kas hommikupäevikust on olnud kasu? On. Äratuskella asemele sobib superhästi! Aga tegelikult tunnen vahet varasemal kirjutamisel ja praegusel. Kuigi lihtsamalt ja kiiremalt läheb. Usaldan rohkem ennast ja enda oskusi. Just selle külje pealt, et ma end ei... häbene niipalju. Kirjutamine muutub loomulikumaks tegevuseks. Seda ei pea enam niipalju kartma.
Aga ülejäänud tulemused? Hakkan kuidagi tajuma, et hommikupäeviku meeleolu saaksin kasutada horoskoobina. Isegi mitte ainult enda meeleolu loomiseks- alguses kahtlustasin veidi, et hommikune kurbus võib võimenduda ja ei lähegi terve päeva jooksul üle. Aga kellega ka kokku puutun- alati leian inimesi sama meeleoluga või juhtub selle meeleoluga sündmusi. Naljakas kokkusattumus või mis?
Raamatus hoiatati meeleolumuutuste eest. Ka erinevaid tujusid on olnud. Aga neid on alati. Võib-olla pole erinevus niivõrd suur kuna alustasin erinevate muudatustega enne seda raamatut. Ma ei pea seda "viimaseks õlekõrreks", mis mu elu täielikult muudab ja mis on niitohutu eriline, et hakkan "tõde kuulutama" ja soovitama kõigile. Minu jaoks on see eksperiment, kas saan tänu sellele uusi harjumusi sisse seada ja see on ka esimene kokkupuude eneseabiraamatute rakendamisega enda elus.
ÜLESANNETE KOKKUVÕTE-
+1 tehtud!
2- nii ja naa, tegin umbes pool ja tagantjärgi
+ 3 suuremas osas tehtud
+ 4 nii ja naa, suuremas osas tehtud
5- nii ja naa, aga siiski proovisin, paneks "linnukese"
+ 6 tehtud (suuremas osas)
+ 7 tehtud 100% (ja vabatahtlikult, ülesannet otseselt ei mäletanud)
+ 8 ütleme nii et suuremas osas tehtud
9- tehtud natuke, aga ütleks et... alla poole, plussi ei märgi
10- ei õnnestunud :)
Esimese nädala harjutused mõjusid positiivselt. Oli võimalus analüüsida. Sai end poputada. Sai kiita. Sai enese põhimõtetes natuke ringi vaadata.
Nädal 2- siit ma tulen!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar